Kõik oksjonid > MIS ON ÜHIST OKASEL JA MÄETAMMEL

MIS ON ÜHIST OKASEL JA MÄETAMMEL

Oksjon "Okas ja Mäetamm" on pakkumisteks avatud 15.08 - 15.09.2021. Huvi korral saate teoseid enne ostuotsust näha originaalis Haus Galeriis, Uus 17, Tallinna vanalinnas. Osaleja, kes on oksjonile registreerunud, saab teha pakkumise koheselt. (Registreeru SIIN) Pakkumisi saab teha ja jälgida nimetatud kuu aja jooksul. Viimase konkureeriva pakkumise tegemise aeg on 15. septembril kell 21.00 õhtul. 

Esitame kunstipublikule väljakutse otsida  paralleele kahe pealtnäha nii erineva kunstniku graafikaloomingus. Pakume valikut Evald Okase ja Märko Mäetamme varajastest teostest.

Evald Okas asus graafika juurde 1950ndatel aastatel. Siinsed tööd pärinevad just sellest ja ka peamiselt järgnevast kümnendist 1960ndatest, olles ajastu vaimus figuratiivsed ja tööteematilised. Marko Mäetamme loomingutelje seisukohalt varased graafilised lehed on aga valminud hetkel, mil ta noore kunstnikuna Okase käe all õppis ning kui valmisid tema esimesed teosed, nimelt 1990ndate alguses. Värviks sekka ka mõned Mäetamme tollased joonistused ja Okase hilisemad maalid. 

Kas pole neid kahte nime kõrvutades ühtaegu tunne, et nii mitmedki seosed kunstis on küll loogiliselt mõeldes selged, ent siiski harjumuspärast konteksti silmas pidades, ootamatud. Evald Okas oli pikki aastaid ERKI-is graafikakateedri õppejõud. 1993 aastast koguni Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessor, kelle käe all on saanud hariduse äärmiselt nimekas ja märkimisväärne seltskond graafikuid. Mäetamm nende hulgas. 

Okase ja Mäetamme looming on niivõrd oma rada liikuv, et tegelikult ei tule isegi pähe, neid kuidagi kõrvutada, mida ei ole ka kordagi enne tehtud. Õpilaste ja õpetajate koostöö näitused ei ole midagi uut, ent teatud tandemid tunduvad isegi absurdsed, kuigi ehk seda põnevamad. Süvenege ja vaadake ise!

Kas on üldse võimalik noore, ent tugeva sotsiaalse närviga tudengi ja kogenud vanameistri teoseid võrrelda. Kas on võimalik leida Mäetamme loomingus Okase juhendaja kätt või siis Okase varases graafikas mäetammelikku figuuri eksperimentaalsust -   võrdlused on kindlasti intrigeerivad. Ilmselgelt erineb Okase tuntud naisvormidele keskendunud hilisem teostevoog tema varasest graafikaloomingust, mil kunstnik mängib heletumeduse rütmide ja kujutletava motiivi sisepsühholoogia väljajoonistumisega. Seda sama teeb tegelikult ka Mäetamm, kes portreteerib oma tegelasi jõuliselt, kõneledes eelkõige nende olemusest – erinevad ajastud ja käekiri ent sarnased lähtepunktid. Ei saa ka märkimata jätta, et mõlema autori loomingus on piisav annus bravuurset seksuaalsuse käsitlust. Okasel läbi lopsakate naisfiguuride ja Mäetammel läbi intiimsete stseenide otsekohesuse. 

Mõlema kunstniku graafikaloomingu algus jääb tegelikult murrangulistesse ajastutesse. Okase 1950ndad, mil nõukogude kord oli kinnistumas ning arusaamised selle reaalsusest kunstnikkonnale aina enam kohale jõudmas. Loomevabadust represseeriti ja ellu jäid kohanejad. Okas, äärmiselt andeka ja energilise kunstnikuna suutis end tollastele eelistustele ümber häälestada ning jätkas kunstilisi vormiotsinguid turvaliste teemade käsitluses. Tema graafikat rütmistasid – töö ja tööinimene ning looduse-, linna- ja olustikuvaated. Okase graafikakeel oli ja jäi tegelikult alati väga uuenduslikuks, olles seejuures maaliline, liikuv, jõuline ja emotsionaalne. 

1990ndad, mil alustad Mäetamm oli kunstile 50ndatega võrreldes, uus suurem muutuste aeg. Tänaseks on saanud sellest perioodist teatud kultuse idüll, kust pärinevad teosed on nii ajastu enda kui muutuste sümbolid, oma unikaalse, värske ja manifesteeriva märgikeelega. Mitmed autorid asusid piirimail, kus nad küpsete kunstikena olid suurema osa oma teostest loonud nõukogude liidu normatiivide taktikepi all,  olles juba kohanenud olemasolevaga. 1990ndate vabadus ja totaalne muutus kunstiorganisatoorsetes süsteemides lõi kunstnikele aga hoopis teised toimimise printsiibid, seda nii igapäeva elukorralduses, kui ka loomingulises mõttes. Nüüd  võis lõplikult kujutada seda mida hing ihkas ja maalida nagu süda kutsus. Vabadus, mille ihaluses 1960ndate ja 70ndate  põlvkond ammugi tuksus, oli täiel määral kätte jõudnud. Ometi oli selles kõiges ka vastuolusid ja tagasilööke.  

Mäetamm tollase noore tegijana ujus neis 90ndate vetes enesekindlalt ning oli juba esimesest hetkest „pildil“ isepäise iseendana, kelleks ta on jäänud veendunult tänaseni – äratuntava tõsimeelsusega kõnelemas sellest, mis elu oma ausates kaadritagustes on. Autor, kelle teosed on muutunud läbi kunstipäraste liialduse intelligentselt ja peenetundeliselt humoorikaks, kohati isegi hüsteeriliselt naljakaks maailmaks, milles on mõnus annus provokatsiooni.  Provokatsiooni on alati olnud ka Okases, kuni tema kõrge eani välja.  

Ilmselt on erinevate aegade ja kujunemislugude foonil just ühised loomeenergia väljad ja kunstniku kustumus need, millest mõlemad autorid ainest ja jõudu on ammutanud olles oma aja ja ajatu maailma vahendajateks, ühtaegu erinevate ent teisalt nii sarnastena.  

Piia Ausman - Haus Galerii kuraator

Lisainfo: haus@haus.ee või 52 77 334 

Uudiskirjaga liitumine

otsi