Autorid > Gregor von Bochmann (1850-1930)

Gregor von Bochmann

Bochmann sündis 1. juunil 1850 Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas.

Aastatel 1862–1868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt.
Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis.
Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige.
Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.


Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita.
20. sajandi alguses muutus tema värvikäsitlus impressionismilähedasemaks ("Hobused sepikoja ees", tempera; Eesti Kunstimuuseum).
Bochmann viljeles ka akvarelli.

Gregor von Bachmanni teosed on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis ja vaselõikekabinetis, Münchenis Uues Pinakoteegis, Kölnis Wallraf-Richartz-Museum'is ning Aacheni, Bautzeni, Düsseldorfi, Hamburgi, Riia ja Stuttgarti muuseumides.

Suri 2. veebruar 1930 Düsseldorfis

Uudiskirjaga liitumine

otsi