Jaan Elken  (s. 1954) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal arhitektina. 1988–1997 õpetas Elken Eesti Kunstiakadeemias maali, seejärel asus ta tööle Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli professorina ning 2017. aastast on Elken Tartu Ülikooli emeriitprofessor.Noore kunstnikuna kogus ta tuntust hüperrealistina, kuid nihkus abstraktsionismi poole, mida siiski ei tuleks tõlgendada kui kardinaalset kannapööret. Kunstniku loomingu vältimatu koostisosa on kindlate koostisosade puudumine, tema rännakud linnamaastikel ja mälukaartidel keskenduvad hüperrealistliku fotogeenilisuse asemel nüüd argikogemusest pärit tekstikatkete ning leidobjektide kaasahaaramisele, tihti läbi valu- või irooniaprisma. See ei ole küll argise estetiseerimine ning poetiseerimine, aga see ei ole ka midagi vähemat.