Adamson-Eric on hinnatud ennekõike maalikunstnikuna, kuid mitmekülgse autorina kuulus tema ampluaasse ka akvarellmaal ja näiteks tarbekunst, rääkimata joonistusest, mida ta tihti kasutas kavandite loomisel. Siiski on Adamson-Eric nii joonistust kui graafikat ka iseseisva tehnikana viljelenud, sh oma matkamuljete edasiandmisel. 1930ndate esimesel poolel nähakse Adamson-Ericu loomingus üldiselt olulist murrangut. Tema senine uusasjalik laad hakkas asenduma maalilisema, motiividelt aga neutraalsema laadiga, kus tähenduslike esemete asemel võtsid koha sisse võõramaised maastikud ning aktid.