Evald Okas puutus raamimeistri pojana varakult kokku kunsti ja kunstnikega, astudes peagi Riigi Kunsttööstuskooli ning seejärel Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. Peamiselt Johannes Greenbergi enda õpetajaks lugev Okas hakkas pärast Teist maailmasõda ka ise aastakümneteks õppejõuna tööle, jõudes muuhulgas Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks. Okase erakordset virtuooslikkust ning väljapaistvat joonistajaannet, mida kõrvutatakse Eduard Wiiralti ning Andrus Johani omaga, tunnustatakse veel kaasajalgi. Aktimeistrina ei leia Okasele vastast, tema tööd on mitmekülgsed ning filigraansed. Eesti kunsti korüfee, tunnustatud maalija ja pedagoogi Okase looming on suursugune ja mitmekesine, algab figuraalkompositsioonidest graafikas ja lõpeb monumentaalsete temaatiliste suurteostega õlimaalis. Ta on vaieldamatult üks 20. sajandi eesti kunsti legende.